Regio - kaardid ja ruumiandmed

Meie missioon on, et kaartide ja ruumiandmete tark kasutamine oleks iseenesestmõistetav elu osa, mis avardab mõtlemist ja maailmatunnetamist.

Regio - kaardid ja geoinfosüsteemid

Perereis Kuramaa ja Semigallia mõisaid avastama, abiks Regio Läti mõisate ja losside kaart

Perereis Kuramaa ja Semigallia mõisaid avastama, abiks Regio Läti mõisate ja losside kaart

Põhja-Lätis ja Riias on käinud kõik eestlased. Ajaloost teame, et 1917. aastani oli Lõuna-Eesti pealinn Riias, aga Riiast läände jääv Kuramaa on meie jaoks oluliselt ähmasem piirkond. Ollakse ehk kuulnud liivlastest, kes seal elasid, ja Kuramaa hertsogiriigist, mil kunagi hallil ajal olid kolooniateks Trinidadi saar Kariibi meres ja Guinea jõe suue Aafrikas.

Otsustasime teha paaripäevase perereisi Kuramaaga tutvumiseks. Ainsa eeltööna varustasime end Regio Läti mõisate ja losside kaardiga. 1:500 000 mõõtkavaga kaardi on tootnud Läti kaardikirjastus Jana Seta koostöös Läti mõisate ja losside assotsiatsiooniga. Kaardi pöördel on iga tutvustamiseks valitud mõisa väike foto, lühike kirjeldus, täpne asukoht (isegi koordinaadid!) ja kontaktandmed. Tutvustatavate mõisate kõrval (kaardil punased) on tähtistatud (halliga) ka muud mõisad ja lossid.

Kuigi punktist A punkti B orienteerumine käib tänapäeval Waze’i ja Google’i kaartide abil, on paberil teemakaart väga kasulik – sellelt näeb n-ö suurt pilti ja lisaks on abi objektide tutvustustest.

Tahtsime vältida rannikut ja sealseid suuremaid linnu Ventspilsi ja Liepajat ning tutvuda peamiselt Kuramaa mõisatega. Ainsa pidepunktina soovisime näha tuntud baltisaksa kirjaniku Eduard von Keyserlingi (1855–1918) sünnikodu, Tāšu-Padure (sks Tels-Paddern) mõisat. Reisi kestel tekkis soov peatuda Kuramaa Hertsogiriigi esimeses pealinnas Kuldīgas (sks Goldingen) ja näha ära Rundāle loss (sks Schloss Ruhenthal), milles filmiti „Sõja ja rahu“ BBC seriaali stseene.

Rundale lossi läänetiib Rundale lossi läänetiib

Keyserling õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja põgenes Tartust tänaseni saladuseks jäänud asjaoludel. Hiljaaegu ilmus sellest põgenemisest ja Keyserlingi elust Klaus Modicki romaani tõlge (vt L. Lukas, „Keyserlingi saladus“, Sirp 15.05.2020). Keyserlingi hiliste romaanide, teiste seas „Õhtuste majade“ (1914, eesti keeles 1989) tegevuspaikade eeskujuks on Tāšu-Padure ja ümberkaudsed mõisad.

Keyserlingide Tāšu-Padure häärberi tagantvaade Keyserlingide Tāšu-Padure häärberi tagantvaade

Keyserlingi oskust kirjeldada kurba ja lootusetut meeleolu on võrreldud Bunini ja Tšehhoviga. Kalvene küla servas asuvas mõisahäärberis on täna kenasti korras põhikool. Suvevaheaegselt välja surnud häärberi taga terrassidel on turnimispuud ja roostes väravatega jalgpalliväljak, veel eemal võib vaid aimata metsikuks muutunud mõisaparki. Nõuab kujutlusvõimet, et sellesse miljöösse ette kujutada eksirännakutelt tagasi koju pöördunud Fastradet haige isa, kunagi ümbruskonna kõige mõjukama paruni, ja vanatüdrukust tädi Arabellaga raugelt jalutamas.

Teel Keyserlingide maadele peatusime Skrunda mõisa juures. Venta jõe kõrgel kaldal asuv erakätes mõisakompleks on ilusasti korda tehtud, eriti park. Häärber ise on natuke plass, selles asuvasse butiikhotelli ja veekeskusesse me ei sisenenud, aga Tripadvisory’s jm portaalides saab hotell kiita.

Tāšu-Padurest liikusime edasi loode ja põhja poole. Teele jäi mitu mõisat (sealkandis on neid eriti tihedasti) ja Aizpute linn (sks Hasenpoth). Aizputes on ordulinnuse varemed. Sellest väikesest Mustla moodi linnast pärineb üks Läti tuntumaid heliloojaid Pēteris Vasks.

Suurelt teelt kõrvale keeramine tõotab alati elamusi. Regio kaardil halliga märgitud mõisate kohta kirjeldus puudub ja suure tõenäosusega on need kehvemas seisus. Just selline on Cīrava (sks Zierau) mõis. Selle tohutu, Tudori stiilis peahoone on isegi suurem monument möödunud aegade hiilgusele kui remonditud mõisahooned. Mõisamaade natsionaliseerimise järel tegutses suursuguses hoones Läti Vabariigi ajal metsakool ja nõukogude ajal põllutöökool, kuid praeguseks on häärber seisnud mitu kümnendit tühjana.

Vaid mõni kilomeeter edasi, Dzērve (sks Dserwen) mõisas tegutseb algkool ja hoone on ilusasti korras. Kõndisime ümber väga suure neoklassitsistlikus stiilis maja ja küsisime endilt nukralt, kui kaua jõutakse siin kooli pidada. Nagu Eestiski, suletakse ka Lätis igal aastal maakoole ja küllap Dzērvegi kandis, kus ümberringi vaid kruusateed, jääb elanikke aina vähemaks.

Dzērve mõisa neklassitsistlik häärber Dzērve mõisa neklassitsistlik häärber

Üllatus tabas meid veel sügavamal Kuramaa südames ja kaugemal suurtest teedest, Apriķi (sks Apprikken) mõisas. Mõis kuulus aastatel 1901–1912 Vene ratsakaardiväe ohvitserile Carl Gustaf Emil Mannerheimile (1867–1951). Kui täpne olla, osteti mõis hilisema Soome presidendi ja marssali abikaasa, Anastassija Arapova kaasavara eest. Mannerheim üritas uutes valdustes põllumajandust käivitada, karpkalu kasvatada ja tõukarja rajada, kuid aega selleks jäi napiks. Paar läks juba aasta hiljem lahku, Anastassija kolis tütardega Pariisi ja Mannerheim läks peagi Vene-Jaapani sõtta ning idaekspeditsioonile. Mannerheimi kalatiigid on tänini alles, häärberis on algkool ja koduloomuuseum. Paigale lisab ilu see, et mõisa südamesse pole ehitatud koledaid kolhoosihooneid (sama käib kahe eelnevalt nimetatud mõisa kohta).

Kunagi Mannerheimile kuulunud Apriki mõis Kunagi Mannerheimile kuulunud Apriki mõis

Kuldīga on väärt põhjalikumat tutvumist. Linn meenutab Viljandit. Seal on küll pea poole vähem elanikke, aga geograafiliselt huvitav Kuldīga rajati samuti 13. sajandil ja kuulus Hansa Liitu. Kuldīga vanalinn on siiski oluliselt suurem ja terviklikum kui ühelgi teisel siinkandi väikelinnal. Linnas ringi liikudes tundub, nagu vaataks koloreeritud seepiafotot – tänavad on suurepärases korras, täis lilli ja kohvikuid, aga üldmulje on natuke luitunud. Alles põhjalikumalt takseerides märkab külaline, et majad on värvimata (või on värvid rõhutatult pastelsed). Efekt on igatahes väga omapärane ja üldse mitte halb.

Kuldiga vanalinn Kuldiga vanalinn

Kuldīgast umbes kahe autosõidutunni kaugusel, Zemgale (Semigallia) piirkonnas, aga vana Kuramaa halduspiirides asub meie reisi kõige suurem üllatus. Riiast otse lõunas, Leedu piiri lähedal on Pilsrundāle küla. Külast läbi sõites kerkib äkki keset põlde vaatevälja uhke loss nagu Versailles’s. Mulje on sürreaalne. Kuulsa itaalia arhitekti Rastrelli projekteeritud barokkstiilis peahoone tellis Kuramaa hertsog Ernst Johann Biron (1690–1772) oma suveresidentsiks. Meie Kadrioru loss on mõõdult nagu tolle lossi vahimajake. Paleed on aastakümneid restaureeritud ja muuseumiks sisustatud ning peab ütlema, et tööd on tehtud hea kvaliteediga. Lossi, selle põneva ekspositsiooni ja Prantsuse stiilis aiaga tutvumiseks tasub varuda aega.

Naabreid võiks alati paremini tunda. Meie lühike reis tekitas soovi põhjalikumalt uurida Kuramaa ajalugu ja külastada ka teiste Läti piirkondade mõisaid. Regio ja Jana Seta kaart on suurepärane abimees järgmiste reiside planeerimisel.

Tekst ja fotod: Hannes Vallikivi

Ekspeditsioon Läti kõrgematele tippudele

Meeskond: Triin ja Kaarel Jagomägi ning siberi haskid Alfi ja Zaffi oma lemmikmäel - Bākūžu kalns
Autor: Triin Jagomägi
Jätka lugemist

Maismaarotina lõunasse ehk Lätti ja Leetu sisemaad pidi

Kui eelmine kord oli blogis juttu Läti ja Leedu ranniku avastamisest, siis nüüd kulgeme lõunasse merest kauge kaarega eemal. Sisemaad pidi võib muidugi oma Baltimaade turneelt tagasi tulla ka juhul, kui kaugele lõunasse on mereäärset teed mööda kohale mindud – siis tuleb see teekond siin lihtsalt teistpidi lahti harutada ja alustada Leedust.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Mööda rannikut Lätti ja Leetu

Koroonajärgses maailmas on praegu kõige turvalisem külla minna lõunanaabritele. Kui hakata liikuma lõunasse mööda rannikut, siis Lätist ja Leedust jätkub kasvõi terve puhkuse sisustamiseks.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Matka Eestis – selle suve parim valik! Nüüd on rännakute planeerimiseks olemas ka reisijuht.

Palmisaarele on sel suvel ja ilmselt ka sügisel kohati üsna keeruline jõuda. Peame oma puhkusereisid koomale tõmbama või ümber planeerima ja see on parim aeg avastada jälle Eestimaad. Kodumaised matkarajad on kõndimist väärt ja sel suvel on abiks ka täiesti uus Regio reisijuht „Matkame Eestis”.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Kalamänguäpi uus versioon

Kalamäng on 2013. aastal loodud mobiilirakendus, kus saab hea ülevaate Eesti vetes elutsevatest kalaliikidest. Rakenduse on teinud kalanduse teabekeskus koostöös Mooncascade’i ja Regioga. Nüüd on kalamäng aga läbinud uuenduskuuri, tänu millele saab seda kasutada ka kõige uuemates nutiseadmetes. Äpp on sobilik nii lastele, täiskasvanutele kui ka kogenud kalameestele.
Autor: Tõnis Laugesaar
Jätka lugemist

Kuhu minna lastega, kui kodus istumisest on villand?

Eriolukorra piirangud muutuvad leebemaks, kuid kindlasti ei saa veel mõnda aega kõiki lasteatraktsioone kasutada. Siiski tuleb koos kevadega meile kätte aina rohkem vabadust ja nii ongi aeg võtta ette need kohad, kuhu saab juba lastega minna kõiki praeguseid liikumisreegleid järgides.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Uus lauamäng "Võidujooks viirusega"

Mängu mõtles välja Järveküla kooli 5.c klassi õpilane Johannes Pallo 2020. aasta aprillis tehnoloogiaõpetuse e-õppetööna. Sellest, kuidas idee sündis, räägib Johannes ise: Tehnoloogiaõpetuse õpetaja andis meile koroonakriisi ajal koduse konstrueerimisülesande: tee ise lauamäng. Mõtle mängule taustalugu, tee mänguvälja kujundus, meisterda nupud ja täring, pane kirja reeglid. Oluline on kasutada fantaasiat ja mitte kopeerida olemasolevat lauamängu.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Orienteerumiskaart kui abivahend looduses liikumisel

Kui kuuled kuskil sõna „orienteerumine“, siis võib-olla pelgad seda proovida, sest sul on kujunenud eelarvamus, et tegu on võsas ragistamise ja mudas müttamisega. Tegelikult orienteerud sa iga päev, ise seda endale teadvustamata. Orienteerumisoskusel on meie igapäevaelus oluline roll, et jõuda punktist A punkti B. Selleks tuleb ümbritsevas ruumis langetada otsus, millist teed pidi sa sihtkohta kavatsed jõuda. Omaette teema on, kas sa jõuad ka plaanitult kohale. Autoga sõites ja GPSi kasutades teeb enamasti selle otsuse sinu eest teekonna planeerija, aga kui plaanid minna loodusesse matkama, siis on ainukeseks abivahendiks kaart paberil või telefonis. Nii et orienteerumine ei ole pelgalt spordiala, vaid osa igapäevaelust.
Autor: Tõnis Laugesaar
Jätka lugemist

Kaardikasutaja arvustus: paberkaardid ja teedeatlased

Regio kaartide kasutaja muljetab oma blogis paberkaartidest ja teedeatlastest.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Maiasmoka atlas nüüd müügil e-raamatuna

MAIASMOKA ATLAS, Regio kaardimeistrite poolt loodud üks eriti magus teos on nüüd poodides müügil e-raamatuna ja paberversioon on saadaval eriti soodsa hinnaga.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Regio OÜ Riia 35 Tartu 50410 Tel: 731 0122 ​regio@regio.ee

Värskemad

Teemad

Autorid

Arhiiv