Regio - kaardid ja ruumiandmed

Meie missioon on, et kaartide ja ruumiandmete tark kasutamine oleks iseenesestmõistetav elu osa, mis avardab mõtlemist ja maailmatunnetamist.

Regio - kaardid ja geoinfosüsteemid

Mööda rannikut Lätti ja Leetu

Mööda rannikut Lätti ja Leetu

Koroonajärgses maailmas on praegu kõige turvalisem külla minna lõunanaabritele. Kui hakata liikuma lõunasse mööda rannikut, siis Lätist ja Leedust jätkub kasvõi terve puhkuse sisustamiseks.

Jõudnud Via Baltica maanteed või mereäärsemat rannikuteed pidi Läti piirile, võid üsna kindel olla, et kuni Kaliningradi oblasti piirini kaugel lõunas on kogu aeg läheduses ujutavaid liivarandu ja mõnusaid rannaäärseid puhkuselinnu. Kui ilm on ka ilus, siis asendab see väga hästi Vahemerd, Kariibi merd või mõnda eksootilisemat Aasia rannakuurorti, samal ajal kui ilmselt kuumus väga ei tapa ja rahvamassid pole kõiki tähtsamaid peatuspunkte ummistanud.

Siin on mõned pidepunktid, mida Lätis ja Leedus rannikuteid pidi kulgedes silmas pidada, kuid need on tõesti ainult üksikud – kõige parem on ise kohapeal avastada neidki kohti, kuhu tavaliselt reisijuhtide abiga ei satu. Selleks et järgmisse kohta edasi liikuda, võta kaasa atlas või turismikaart.

Kosmonautide puhkekohast piirile

Kui matkad autoga, rattaga või jala, on igal juhul mõistlik hoida kaubaautodest tulvil Via Baltica magistraalist eemale, näiteks mere äärde jäävale väiksemale teele. Juba Eestist alates saab seda teha vana rannikutee peal, mis sõidab sobivalt paljude huvitavate peatuskohtade juurest läbi.

Häädemeestest Ikla pool Jaagupi kandis leiad näiteks rannast Kosmonautika puhkekeskuse, mis oli legendi järgi kõige päikselisem koht Nõukogude Liidu läänerannikul. Just sellepärast rajati sinna eliidi puhkekeskus, kus ühe teise legendi järgi olevat puhkamas käinud ka esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova. Puhkajateks olidki nõukogude teadlased ja kosmonaudid, sellest ka praegu tegutseva puhkekeskuse nimi.

Rannast leiab veel, kui hästi otsida, mõne eelmise sajandi teise poole puhkekorraldust meenutava stiilse rannabaari.Nostalgiahõnguline rannabaar Pärnu-Ikla tee lähedal. Foto: Kaido Einama

Kablis asub vaheldusrikas looduse õpperada, mis on seotud rannikulooduse ja linnuvaatlusega. Sealsamas on ka Kabli linnujaam, kus saab näha, mismoodi linde rõngastatakse, ja vaatlustornidest muidugi ka ise linde vaadelda.

Kuldsed liivad ja päikeserannik Vidzemes

Suvine idüll jätkub kohe pärast Läti piiri, aga nüüd lisanduvad juba suuremad kuurortlinnakesed, nagu Salacgriva ja Saulkrasti. Kui otsid omaette olemist, siis põika atlase või mobiilikaardi abil mõnda rannateele – nii satud peaaegu alati kuhugi inimtühja liivaranda.

Ainažis asub üks huvitav koht, mis on jõudnud maailma kõige ebatavalisemate riigipiiride edetabelisse. Nimelt kulgeb Eesti-Läti piiril munakividega sillutatud muul, millel jalutades näed korraga nii Eestit kui ka Lätit.

Kohe pärast Ainažit aga leiad Läti TOP 8 (väljaspool Riiat) restorani sekka jõudnud moodsa kohaliku köögiga Plavas, mis jääb päris suure tee äärde ja millest on üsna võimatu mööda sõita.

Paljudes Läti restoranides on menüüs muide ka üks eksootiline kalaroog, mida Eestis harva kohtab – säga. Suur säga (inglise keeles menüüs catfish, läti keeles sams) on korralik pehme suutäis ja erilise maitsega.Säga värske kartuliga. Foto: Kaido Einama

Saulkrastist leiab 17 kilomeetrit katkematut liivaranda, aga see on siiski pikkuselt alles teine liivarand Lätis. Saulkrastis asub veel kuulus valge liivaluide Inčupe jõe suudmes ning sealt algab 4 km pikkune Saulrieta ehk Päikeseloojangu loodusrada. Nagu nimetuski ütleb, tasub selle läbimine sättida õhtusele ajale, päikeseloojanguks.

Saulkrasti tähendabki eesti keeles päikeserannikut, nii et seegi kuldne rand on väga päikeseline ja kuulus oma maaliliste loojangutega. Münchauseni muuseumi värav. Foto: Laima Gūtmane (Simka)

Laste jaoks on igati sobiv peatuspaik Münchauseni muuseum Duntes, mis on Lätis väga populaarne. Parun Münchauseni muuseumi juures saab näha ka Läti kuulsuste vahakujude näitust ja seal on (tasuline) Münchauseni rada, mis on 5,3 km pikk, kulgedes mereni. Muuseumi alalt leiab Baltimaade suurima puust laev-atraktsiooni, mis on 30 meetri pikkune.

Jurmala – endiselt maailma parimate randade seasE. Racene suplusmaja Jurmala rannas. Foto: Raul Cortez, Wikipedia

Oleme uhked oma Pärnu ranna üle, aga Tripadvisori kriitikute koostatud maailma 25 parima ranna sekka jõudis paar aastat tagasi Jurmala. Seega, kui oled Riia jaoks planeerinud ühe päeva (ja Riiast seekord ei jõuagi rääkida), siis planeeri järgmine peatus juba Jurmalas ja selle ümbruses.

See huvitav suvelinn kohe Läti pealinna naabruses jõe ja mere vahel paikneb kitsal maariba ning tänavad on siin palistatud eri stiilis muinasjutuliste suvemajakeste ja suvelossidega möödunud ja ülemöödunud sajandist. See võiks nagu meenutada natuke Narva-Jõesuud, aga mastaap on muidugi suurem. Kõige ilmekam maamärk Jurmala rannas on Racene supelmaja, mis paraku seisab praegu veel tühjana. Jaluta läbi ka Jomas iela, mis on kilomeetripikkune peatänav ainult jalakäijatele koos poodide ja söögikohtadega. Kohe enne Jurmalat on tee ääres võimas veekeskus, kus saab kehvema ilmaga liutorudest alla lasta või soojas basseinis vedeleda.

Aedlinnad ja liivlaste külad

Kes soovib suuremast kärast eemale, saab ette võtta Tukumsi oma aedade ja rahuga Jurmalast edasi lääne poole liikudes. Kui nüüd tekkis plaan pikemalt Kolka poolsaarega tutvuda, siis muistsete liivlaste radadel saab mööda rannikut, kus on jälle ohtralt tühje liivarandu, selle tippu välja sõita, tehes peatusi tee äärde jäävates rannakülades. Tipus on aga Riia lahe ja Läänemere kohtumispaik ning matkarada mändide vahel. Kui kohalikku toitu otsida, siis leiab head suitsukala kohalikelt kaluritelt, mis on jõudnud väikeste restoranide ja kohvikute menüüsse.

Mazirbes asub liivlaste rahvamaja – kui juba liivlaste maadel ringi liigud, siis tutvu selle soome-ugri sugulasrahva kultuuri ja eluoluga. Augustis on neil ka rahvalikke pühi, mida rahvamaja juures suurelt tähistatakse.

Veidi ebaharilikum vaatamisväärsus asub aga teel Ventspilsi Irbenes. See paistab juba kaugelt silma – maailmas suuruselt kaheksas raadioteleskoop, millega NSV Liidu ajal luurati lääneriike. Nüüd on Läti teadlased suunanud hiiglasliku antennitaldriku kosmosesse ja kuulavad hääli teistest galaktikatest.Ventas rumba, Euroopa kõige laiem juga Kuldigas on üle 100 meetri lai, kuid alla kahe meetri kõrge. Foto: Kaido Einama

Siiski tahaks sind enne suurt Läti sadamalinna Ventspilsi ka korraks sisemaale juhatada. Kuldiga oli tegelikult samuti kunagi sadamalinn, sest 1000 aastat tagasi aeti siin äri viikingitega ja 1368. aastal saadi hansalinnaks. Venta jõge pidi võis laevaga ajaloolise linna külje alla sõita, edasiliikumist takistas aga juga.

Kui meie oleme harjunud kõrge Jägala ja Keila joaga, siis Kuldigas asuv kosk on madal, ent siiski rekordiline – tegemist on Euroopa kõige laiema looduslikult langeva veega (üle 100 meetri), mis siis, et kõrgust on sel vaid paari meetri jagu. Sooja suveilmaga jalutatakse mõnikord mööda juga teisele kaldale.

Palanga – rannapuhkuse pikem peatuspaik

Kui oled Leetu jõudnud, siis öömajaga pole reeglina Palangas probleemi, sest lisaks suurtele rannahotellidele on sealkandis väga palju motelle, kämpinguid ja eksootilisi kodumajutusi. Ööbida saad nii luksuslikus rannavillas kui ka vanadest autosuvilatest kohendatud kämpingus. Hinnatase on samuti seinast seina, aga majutuse alumise otsa pakkumised võivad meile mõjuda kui poolmuidu saadud ööbimine.Merevaigumuuseum. Foto: Kaido Einama

Palanga rannapromenaad ja tänavad on tihedalt täis mitmesuguseid söögikohti ja meelelahutusasutusi. Õhtuti ringi jalutades meelitavad söögilõhnade vahel ligi ka ansamblid ja muusikud tänavanurkadel. Ööelu on rannatänavatel aktiivne. Liivarannast viib kaugemale merele jalakäijate sild, kust saab päikeseloojangut nautida. Kui juba Palangas olla, siis kultuuriprogrammi tuleks kindlasti lisada ka merevaigumuuseum, mis asub üsna kesklinnas suures ja ilusas pargis.Palanga merepromenaad. Foto: Kaido Einama

Palanga kesklinnas võib majutus olla kallim, nii et päris kaval ongi võtta öömaja kesklinnast pisut eemale, kui oled autoga. Lisaks soodsamatele hindadele saad siis nautida tühjemaid randu ja supelda hilisõhtul või varahommikul kasvõi täiesti omaette.

Klaipeda ja Nida liivadNida luited. Foto: Kaido Einama

Leedu suur sadamalinn Klaipeda on samuti hea peatuskoht, aga edasi läheb veel põnevamaks – lühikese praamisõidu kaugusel (tõeliselt lühikese, mille jooksul praam jõuab vaid otsa ringi keerata) asub Kura säär, mis on maismaaga ühendatud Venemaale kuuluva Kaliningradi oblasti kaudu. Sellepärast peabki poolsaare moodi saarele Leedu poolt praamiga lähenema. Tegemist on idüllilise maaribaga, millel laiust väga vähe, sest tegemist on kõrge liivaluitega meres. Tee lookleb väikeste kuurortkülade vahel mäest üles ja alla ning vasakule ja paremale jäävad rannad. Avamerepoolses osas võib olla tuuline ja külm, samal ajal kui sisemaa kaldal on tõeline suvi ja kõrvetav päike.

Baltimaade kõige kõrgematelt luidetelt, Nida düünidelt kohe pärast Nida linna avaneb võimas vaade poolsaarele ja all asuvale kuurordile, kuhu saab laskuda näiteks lõuna- või õhtusöögikohta otsima.

Nidast veidi Venemaa piiri poole jäävad hiigeldüünid on üles võtnud ka Google Street View kaamerad, nii et enne minekut saad arvuti tagant tõusmata ringi jalutada:

Edasi saaks Leedut ja Lätit juba Eesti poole tagasi tulles hoopis teist teed pidid avastada, tulles põhja poole sisemaad pidi. Aga see on juba järgmine ja võib-olla veel pikem lugu.

Baltimaade teedeatlase leiad siit, Eesti, Läti ja Leedu maanteede kaardi siit ja kui tahad Läti mõisatega eraldi tutvuda, siis selleks on olemas voldik „Läti mõisad ja lossid”. Lastega reisides on aga heaks abiliseks kõiki kolme Balti riiki kattev Lotte atlas.

Maismaarotina lõunasse ehk Lätti ja Leetu sisemaad pidi

Kui eelmine kord oli blogis juttu Läti ja Leedu ranniku avastamisest, siis nüüd kulgeme lõunasse merest kauge kaarega eemal. Sisemaad pidi võib muidugi oma Baltimaade turneelt tagasi tulla ka juhul, kui kaugele lõunasse on mereäärset teed mööda kohale mindud – siis tuleb see teekond siin lihtsalt teistpidi lahti harutada ja alustada Leedust.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Matka Eestis – selle suve parim valik! Nüüd on rännakute planeerimiseks olemas ka reisijuht.

Palmisaarele on sel suvel ja ilmselt ka sügisel kohati üsna keeruline jõuda. Peame oma puhkusereisid koomale tõmbama või ümber planeerima ja see on parim aeg avastada jälle Eestimaad. Kodumaised matkarajad on kõndimist väärt ja sel suvel on abiks ka täiesti uus Regio reisijuht „Matkame Eestis”.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Kalamänguäpi uus versioon

Kalamäng on 2013. aastal loodud mobiilirakendus, kus saab hea ülevaate Eesti vetes elutsevatest kalaliikidest. Rakenduse on teinud kalanduse teabekeskus koostöös Mooncascade’i ja Regioga. Nüüd on kalamäng aga läbinud uuenduskuuri, tänu millele saab seda kasutada ka kõige uuemates nutiseadmetes. Äpp on sobilik nii lastele, täiskasvanutele kui ka kogenud kalameestele.
Autor: Tõnis Laugesaar
Jätka lugemist

Kuhu minna lastega, kui kodus istumisest on villand?

Eriolukorra piirangud muutuvad leebemaks, kuid kindlasti ei saa veel mõnda aega kõiki lasteatraktsioone kasutada. Siiski tuleb koos kevadega meile kätte aina rohkem vabadust ja nii ongi aeg võtta ette need kohad, kuhu saab juba lastega minna kõiki praeguseid liikumisreegleid järgides.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Uus lauamäng "Võidujooks viirusega"

Mängu mõtles välja Järveküla kooli 5.c klassi õpilane Johannes Pallo 2020. aasta aprillis tehnoloogiaõpetuse e-õppetööna. Sellest, kuidas idee sündis, räägib Johannes ise: Tehnoloogiaõpetuse õpetaja andis meile koroonakriisi ajal koduse konstrueerimisülesande: tee ise lauamäng. Mõtle mängule taustalugu, tee mänguvälja kujundus, meisterda nupud ja täring, pane kirja reeglid. Oluline on kasutada fantaasiat ja mitte kopeerida olemasolevat lauamängu.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Orienteerumiskaart kui abivahend looduses liikumisel

Kui kuuled kuskil sõna „orienteerumine“, siis võib-olla pelgad seda proovida, sest sul on kujunenud eelarvamus, et tegu on võsas ragistamise ja mudas müttamisega. Tegelikult orienteerud sa iga päev, ise seda endale teadvustamata. Orienteerumisoskusel on meie igapäevaelus oluline roll, et jõuda punktist A punkti B. Selleks tuleb ümbritsevas ruumis langetada otsus, millist teed pidi sa sihtkohta kavatsed jõuda. Omaette teema on, kas sa jõuad ka plaanitult kohale. Autoga sõites ja GPSi kasutades teeb enamasti selle otsuse sinu eest teekonna planeerija, aga kui plaanid minna loodusesse matkama, siis on ainukeseks abivahendiks kaart paberil või telefonis. Nii et orienteerumine ei ole pelgalt spordiala, vaid osa igapäevaelust.
Autor: Tõnis Laugesaar
Jätka lugemist

Kaardikasutaja arvustus: paberkaardid ja teedeatlased

Regio kaartide kasutaja muljetab oma blogis paberkaartidest ja teedeatlastest.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Maiasmoka atlas nüüd müügil e-raamatuna

MAIASMOKA ATLAS, Regio kaardimeistrite poolt loodud üks eriti magus teos on nüüd poodides müügil e-raamatuna ja paberversioon on saadaval eriti soodsa hinnaga.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Kõrge sihtkoht: otsi kaardilt lähimad kõrguspunktid ja oledki leidnud uue avara vaatega reisisihi!

Sel nädalal algas koolivaheaeg ning paljud pered otsivad kohti, kuhu kodu lähedal minna – kas jalgsi, rattaga või autoga. Regio on selleks puhuks koostanud uutmoodi KAARDI, millele on kantud linnade ja valdade kõrgeimad kohad. Võid seda võtta ka kui virtuaalset orienteerumisrada, et käia läbi oma lähima omavalitsuse kõige kõrgemad paigad. Foto: Raku järv. Autor: Silvia Pärmann
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Kuidas leida endale põnev sihtkoht, kuhu eriolukorras kontaktivabalt minna?

Sihtkohti looduses soovitada on praegu raske. Iga kindel paik või geograafiline koordinaat võib tuua kokku uue rahvakogunemise, mida tuleb vältida. Lihtsalt metsa minna on pikalt kodus istunutel küll esialgu põnev, aga kui tahaks järgmine kord midagi põnevamat ja kindla eesmärgiga näha? Siin on mõned allikad, kust otsida omale sobivaid huvitavaid paiku avastamiseks.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Regio OÜ Riia 35 Tartu 50410 Tel: 731 0122 ​regio@regio.ee

Värskemad

Teemad

Autorid

Arhiiv