Regio - kaardid ja ruumiandmed

Meie missioon on, et kaartide ja ruumiandmete tark kasutamine oleks iseenesestmõistetav elu osa, mis avardab mõtlemist ja maailmatunnetamist.

Regio - kaardid ja geoinfosüsteemid

Maismaarotina lõunasse ehk Lätti ja Leetu sisemaad pidi

Maismaarotina lõunasse ehk Lätti ja Leetu sisemaad pidi

Kui eelmine kord oli blogis juttu Läti ja Leedu ranniku avastamisest, siis nüüd kulgeme lõunasse merest kauge kaarega eemal. Sisemaad pidi võib muidugi oma Baltimaade turneelt tagasi tulla ka juhul, kui kaugele lõunasse on mereäärset teed mööda kohale mindud – siis tuleb see teekond siin lihtsalt teistpidi lahti harutada ja alustada Leedust.

Selleks et seekordne reis alguses liiga Tallinna- ja Pärnu-keskne poleks, alustame hoopis kaugemalt kagust, kuhu liikudes on põhjast ja läänest tulijatel hea korraks Tartust või Viljandist läbi põigata. Välisreisi soojenduseks võib ju võtta päeva või paar Tartu-, Põlva-, Võru- ja Setomaal, mis on südasuvel kindlasti soojemad ja rahulikumad kui karmid ja rahvarohked rannikuäärsed maakonnad meretuule, vihmahoogude ja Tallinnast tulnud seiklejatega.

Kust ületada piir? Kolm soovitust

Kui oled kaldunud mulkide kanti (muide, legend mulkide nimetuse lätikeelsest päritolust ei vastavat siiski tõele), siis on hea mõte ületada piir näiteks Laatre või hoopis Lilli kandis (tulles Karksi-Nuia poolt). Esimene suurem linn, mis on aga tegelikult mõnus suvine väikelinn teel teisel pool piiri, on Rūjiena ehk Ruhja, selline Räpina-taoline keskus. Tõeline üllatus võib Eesti turiste tabada mõnes kohalikus poes või söögikohas, kus selgub, et müüja saab väga hästi aru, millest nad omavahel leti ees räägivad. Mõni müüja vastab isegi sulaselges eesti keeles. Eesti inimestega ollakse piirilähedases linnas harjutud ja nii ühel kui teisel pool on sageli kauplusesildidki kahes keeles, teenindus samamoodi.

Mida sealt poodidest kaasa osta? Võiks proovida juba nõukaajast kuulsat Ruhja vahvlijäätist ja Liepkalnis küpsetatakse ka käsitööleiba kohalike talunike toorainest.

Paarikümne kilomeetri kaugusel lääne pool asub raskesti meeldejääva nimega paik Mazsalaca (maakeeli Väike-Salatsi), mis on tuntud hiiglaslike liivakivipaljandite poolest Salatsi jõe ääres.

Salatsi jõe ääres

Piiri võib ületada ka Valga-Valka kaksiklinnas. Siis on hea võtta suund otse Valmierasse. Väikese kõrvalepõike saab teha Valmiermuižasse, kus paikneb tuntud õlle- ja limonaaditehas. Mõisakompleks ise on samuti vaatamist väärt.

Valmieras aga on tegemist palju. See on Vidzeme suurim linn ja tuntumad vaatamisväärsused on ordulossi varemed ning suur Valmiera Püha Simoni kirik, mille tornist avaneb vaade kogu rohelisele ümbrusele.

Valmiera

Valmiera on Gauja jõe ääres ja seal toimib omapärane transpordiliik – jõetramm. Sellega saab 45 minuti jooksul ülevaate linna tähtsamatest vaatamisväärsustest jõe poolt. Jõel on järsud, kohati 10–15 meetri kõrgused kaldad.

Kolmas koht, kust on hea Lätti siseneda, on juba päris kagus, Muratis ajaloolise Riia–Pihkva kivitee kaudu, mis nüüd on muidugi lai ja sile magistraal.

Muratist võib üsna kiirelt jõuda Läti külmapoolusele Aluksnesse. Maaliline linn järve kaldal on suvel soe ja mõnus, sest sisemaine kliima ongi talvel tavalisest külmem ja suvel soojem kui näiteks vahetult mere ääres.

Aluksnes külasta kindlasti kohalikku restaureeritud Vietinghoffide perekonna uut ja vana mõisahoonet, mõisaparki ja samuti linnatänavaid, mida ääristavad väikesed hubased kahekorruselised majakesed. Järve ääres on veel vana paadikuuride kompleks.

Üks atraktsioon, mida Alusknes võiks proovida, on sõit kitsarööpmelise raudteega Aluksne–Gulbene liinil. Rong kulgeb küll aeglaselt, aga laseb nautida ümbrust ja omapärast interjööri. Banitis ehk 33-kilomeetrine Gulbene–Aluksne raudtee on haruldane veel selle poolest, et lisaks turistide sõidutamisele on see kasutusel tavalise kohaliku transpordina.


Kuna olukord riikides muutub praegu koroonaviiruse pärast päris kiiresti, lausa päevade ja tundidega, siis jälgi kindlasti uudiseid, kuidas mõjutavad reisimist Gulbene piirkonnas võimalikud uued koroonapiirangud.

Põhjapoolse Läti klassika – Sigulda ja Cesis

Igas riigis on oma (mägine) koht, mida kutsutakse selle maa Šveitsiks. Lätis on selle tiitli ära teeninud Gauja rahvuspargis asuv Sigulda Gauja jõe kõrgetel kallastel. Sarnasust kindlasti on.

Kui nõukaajal olid põhilised suveniirid Siguldast pärit mustrilised puidust jalutuskepid, mida jagati järskudel nõlvadel kõndijatele juba 19. sajandil, siis nüüd leiab sealt ka väga moodsaid atraktsioone, ehkki n-ö vana hea on ka muidugi alles.

Uutest asjadest võiksid proovida kosmonaudi elu Aerodiumil. See on vertikaalne tuuletunnel, kus saab justkui kaaluta olekus õhus hõljuda.

Rippraudtee

Kui tahad õhus ühe koha peal hõljumisele lisaks ka kaabli otsas rippuda, siis tegutseb seal siiani möödunud sajandist pärit rippraudtee üle Gauja jõe. Selle peale saab kohe üsna Sigulda kesklinnast, aga ilmselt tuleb võtta edasi-tagasipilet, sest teisel pool jõge on vähe teha.

Turaida

Teisel pool jõge, küll pisut eemal, asub veel üks Läti klassika või sümbol, mida peaaegu kõik teavad – Turaida loss. Sellist suurt kindluse tüüpi lossi meil Eestis nii hästi säilinuna polegi, lisaks kõrgub see kaunis paigas mäe otsas jõe kaldal.

Siguldas tutvustavad lätlased uhkusega oma bobikelgurada, mis on üks lätlaste rikkaliku medalisaagi põhjusi taliolümpialt. Nimelt pidid lõunanaabrid olema maailmas enim taliolümpia medaleid koju toonud rahvas nende suhtarvu poolest elaniku kohta.

Cesis laiub samuti Gauja jõe kaldal ja sealt saab alustada maalilist jõematka. Lisaks on mäe otsas järjekordne uhke keskaegne loss. Hästi säilinud keskaegses vanalinnas leiab mitmeid häid söögikohti, seega tasub planeerida mõni söögipaus just sinnakanti.

Leedu – head teed ja suursugused linnad

Leedus, mille läänerannikust me juba rääkisime, on sisemaal väga mugav kulgeda ühest linnast teise kiiretel ja headel magistraalidel. Autoturist tunneb end seal juba peaaegu nagu Saksamaal.

Kui Kaunase loss ning jalakäijate peatänav vaadatud, oled mööda kiireid maanteid pealinnas Vilniuses juba tunni ajaga. Aga mõistlik oleks mitte kohe kohale kihutada, vaid mõni põnev peatus ikka teha.

Sel marsruudil on vähemalt paar kohustuslikku vaatamisväärsust.

Vabaõhumuuseum

Kõigepealt Leedu vabaõhumuuseum – see on tõeliselt hiiglaslik. Koguni nii suur, et sinna autoga või ekskursioonibussiga sisse sõita ja pikalt eri ajastute külade vahel liigelda. Rumšiškėsse, kus see muuseum asub, saab Kaunase–Vilniuse maanteelt vaid väikese kõrvalepõikena 80 km enne Vilniust. Erinevalt meie Rocca al Mare vabaõhumuuseumist on seal lisaks talumajadele näha üsna ülevaatlik linnamajade ekspositsioon. Selleks on ehitatud väike linnaväljak. Majades ja külades kasvatatakse loomi ja elatakse mõnes kohas ajastu näidiselu.

Trakai

Vähem kui 30 km enne Vilniust tuleks teha järgmine väga oluline mahapööre magistraalilt, sest teele jääb ju Trakai. See on loss järvesaarel, kus kunagi elasid Leedu valitsejad. Loss on suur ja ekspositsioon rikkalik, nii et aega võib järvesaarel palju kuluda. Kui aega aga siiski üle jääb, siis kohe järve kaldal on rannapromenaad uskumatult eriilmeliste ja meie jaoks päris odavate söögikohtade, suveniiripoodide ja meelelahutusasutustega. Enne Vilniust võib siin kiiresti oma päevaeelarve ära kulutada.

Leetu reisides võta igaks juhuks kaasa näomaskide tagavara poes käimiseks, sest sealne valitsus plaanib taaskehtestada maskide kandmise nõude kauplustes ja ühissõidukites, et aeglustada koroonaviiruse levikut.

Baltimaade teejuhid

Baltimaade teedeatlase Lätis ja Leedus kulgemiseks leiad siit, Eesti, Läti ja Leedu maanteede kaardi siit ja kui tahad Läti mõisatega põhjalikumalt eraldi tutvuda, siis selleks on olemas voldik „Läti mõisad ja lossid”. Lastega reisides on aga heaks abiliseks kõiki kolme Balti riiki kattev Lotte atlas.

Tekst ja fotod: Kaido Einama

Haarav, klassikalise ülesehitusega ajalooline krimisari

Äsja ilmus Regiolt uus krimiromaan „Patune Budapest“. Tegu on Ungari kirjaniku Vilmos Kondori viieosalise krimisarja “Budapest noir” teise raamatuga. Klassikalise ülesehitusega, suurepärases keeles kirja pandud ajalooline krimisari viib lugejad 1930-ndate Ungari pealinna Budapesti.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Lehed langevad. Kuhu minna lehesadu vaatama?

Kohe algab sügise kõige ilusam aeg – lehtede langemine. Mõni aasta saab seda päris pikalt vaadata, vahel lõpetab kiire külm selle vaatemängu kähku. Praegu on veel ilm soe, aga mets kisub vaikselt ikkagi värviliseks. Nii et paras aeg on valmis vaadata, kuhu oma kuldse sügise retk teha.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Mis peitub künka ja lohu taga? Reljeefikaardid aitavad avastada uusi varjatud sihtkohti

Regio värskes reisijuhis „Matkame Eestis” rääkis tuntud loodusfotograaf Jarek Jõepera, kuidas kõrguseinfoga kaardid aitavad tal leida uusi põnevaid kohti, kuhu minna: „Reljeefvarjutusega kaardilt näeb kõiki lohke ja muhke maastikul. Vanad raudteetammid, sõjaaegsed kaevikud, jõgede kaldajärsakud, sügaval metsas ja rabas asuvad saared, põndakud, oosid ja kriivad on väike osa sellest võlumaailmast.”
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Ekspeditsioon Läti kõrgematele tippudele

Meeskond: Triin ja Kaarel Jagomägi ning siberi haskid Alfi ja Zaffi oma lemmikmäel - Bākūžu kalns
Autor: Triin Jagomägi
Jätka lugemist

Perereis Kuramaa ja Semigallia mõisaid avastama, abiks Regio Läti mõisate ja losside kaart

Põhja-Lätis ja Riias on käinud kõik eestlased. Ajaloost teame, et 1917. aastani oli Lõuna-Eesti pealinn Riias, aga Riiast läände jääv Kuramaa on meie jaoks oluliselt ähmasem piirkond. Ollakse ehk kuulnud liivlastest, kes seal elasid, ja Kuramaa hertsogiriigist, mil kunagi hallil ajal olid kolooniateks Trinidadi saar Kariibi meres ja Guinea jõe suue Aafrikas.
Autor: Hannes Vallikivi
Jätka lugemist

Mööda rannikut Lätti ja Leetu

Koroonajärgses maailmas on praegu kõige turvalisem külla minna lõunanaabritele. Kui hakata liikuma lõunasse mööda rannikut, siis Lätist ja Leedust jätkub kasvõi terve puhkuse sisustamiseks.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Matka Eestis – selle suve parim valik! Nüüd on rännakute planeerimiseks olemas ka reisijuht.

Palmisaarele on sel suvel ja ilmselt ka sügisel kohati üsna keeruline jõuda. Peame oma puhkusereisid koomale tõmbama või ümber planeerima ja see on parim aeg avastada jälle Eestimaad. Kodumaised matkarajad on kõndimist väärt ja sel suvel on abiks ka täiesti uus Regio reisijuht „Matkame Eestis”.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Kalamänguäpi uus versioon

Kalamäng on 2013. aastal loodud mobiilirakendus, kus saab hea ülevaate Eesti vetes elutsevatest kalaliikidest. Rakenduse on teinud kalanduse teabekeskus koostöös Mooncascade’i ja Regioga. Nüüd on kalamäng aga läbinud uuenduskuuri, tänu millele saab seda kasutada ka kõige uuemates nutiseadmetes. Äpp on sobilik nii lastele, täiskasvanutele kui ka kogenud kalameestele.
Autor: Tõnis Laugesaar
Jätka lugemist

Kuhu minna lastega, kui kodus istumisest on villand?

Eriolukorra piirangud muutuvad leebemaks, kuid kindlasti ei saa veel mõnda aega kõiki lasteatraktsioone kasutada. Siiski tuleb koos kevadega meile kätte aina rohkem vabadust ja nii ongi aeg võtta ette need kohad, kuhu saab juba lastega minna kõiki praeguseid liikumisreegleid järgides.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Uus lauamäng "Võidujooks viirusega"

Mängu mõtles välja Järveküla kooli 5.c klassi õpilane Johannes Pallo 2020. aasta aprillis tehnoloogiaõpetuse e-õppetööna. Sellest, kuidas idee sündis, räägib Johannes ise: Tehnoloogiaõpetuse õpetaja andis meile koroonakriisi ajal koduse konstrueerimisülesande: tee ise lauamäng. Mõtle mängule taustalugu, tee mänguvälja kujundus, meisterda nupud ja täring, pane kirja reeglid. Oluline on kasutada fantaasiat ja mitte kopeerida olemasolevat lauamängu.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Regio OÜ Riia 35 Tartu 50410 Tel: 731 0122 ​regio@regio.ee

Värskemad

Teemad

Autorid

Arhiiv