Regio - kaardid ja ruumiandmed

Meie missioon on, et kaartide ja ruumiandmete tark kasutamine oleks iseenesestmõistetav elu osa, mis avardab mõtlemist ja maailmatunnetamist.

Regio - kaardid ja geoinfosüsteemid

Kõrge sihtkoht: otsi kaardilt lähimad kõrguspunktid ja oledki leidnud uue avara vaatega reisisihi!

Kõrge sihtkoht: otsi kaardilt lähimad kõrguspunktid ja oledki leidnud uue avara vaatega reisisihi!

Sel nädalal algas koolivaheaeg ning paljud pered otsivad kohti, kuhu kodu lähedal minna – kas jalgsi, rattaga või autoga. Regio on selleks puhuks koostanud uutmoodi KAARDI, millele on kantud linnade ja valdade kõrgeimad kohad. Võid seda võtta ka kui virtuaalset orienteerumisrada, et käia läbi oma lähima omavalitsuse kõige kõrgemad paigad. Foto: Raku järv. Autor: Silvia Pärmann

Kuidas leiti kõige kõrgemad punktid?

Eesti topograafiline kaart on tänu LIDARi andmetele üsna täpne – vastavate mõõteriistadega varustatud Maa-ameti aeropildistamise lendudelt on kogutud värsked andmed Eesti reljeefi kohta. Nii on võimalik väga täpselt mõõta maapinna kõrgust ja leida kõrgeimad punktid isegi seal, kus mõnda kohta katab tihe mets.

Eesti põhikaardile on kantud mõõtmistulemuste samakõrgusjooned, mis on saadud viimastel aeropildistamistel Maa-ameti lennukilt. Praegugi käib lennuk Eesti kohal lendamas ja 2020. aasta andmeid kogumas, kuid need jõuavad kaardile veidi hiljem.

Looduslikud kõrgendikud jäävad enamasti ikka samaks. Uute mõõtmistega selgub pigem olukord, mis on vahepeal muutunud inimtegevuse tõttu – uute ehitiste, pinnasetööde ja maaparanduse tagajärjel.

Enne kõige kõrgemate tippude otsingule asumist on hea selgeks teha paar mõistet: samakõrgusjooned, kõrguspunktid.

Fragment Eesti põhikaardi samakõrgusjoontest ja kõrguspunktidest.

Samakõrgusjooned on Eesti põhikaardile kantud aerolaserskaneerimise andmetest, millest on loodud kümnemeetrise lahutusega kõrgusmudel. Kaardile kanti 150 meetrist pikemad jooned ning neid siluti erinevate meetoditega, et jooned ei lõikuks ja poleks liiga teravate nurkadega.

Kõrguspunktid on kõrgusandmetest saadud kas kõige kõrgemad või kõige madalamad punktid, mida ümbritseb kuni 2000 meetri pikkune samakõrgusjoon.

Regio võttis kõrgusandmed ja kandis 100 kõrgeimat iga linna või valla territooriumile jäävat punkti kaardile. Seega peaks neid nüüd olema nii palju küll, et igale looduses liikujale leiduks mõni oma lähim “tipp”, mida vallutada. Näiteks võid ette võtta oma kodule lähima kõrgema punkti külastamise – vali välja linn või vald, kus elad ja suurenda kaardil kodukoha ümbrus sisse ning näedki kodukandi kõige kõrgemaid punkte.

Punktid saad alla laadida näiteks KML-failina, mis sobib nii GPSidesse kui ka Google´i kaardirakendusse. Võid kodukoha punktid ka tavalise tabelina (CSV) arvutisse tõmmata ja teha Excelis andmed enda jaoks sobivaks, planeerides mõne retke loodusesse. GPSi jaoks sobivale kujule (GPX-iks, kui vaja) saad neid faile konvertida sellel lehel.

Mida leiab kõige kõrgematest paikadest?

Kus asuvad Tallinna ja Tartu kõrgeimad punktid? See võib olla paljudele üllatuseks. Samas Rõuge valla TOP 100 esimesel kohal olevat 317,4 meetri kõrgust tippu ehk Suurt Munamäge teavad ilmselt kõik:

Tallinna esisaja kõrgeimaks punktiks on 66,3-meetrine Pääsküla prügimäe konserveeritud “kuhi”. Kui aga otsime looduslikke tippe, siis teisele kohale jääb juba 64,7-meetrine küngas Nõmme mändide all Vana-Mustamäe ja Seljaku tänava vahel aias.

Mis täpsemalt ees ootab ja kas koht võib olla vabalt ligipääsetav või suletud, seda aitab asulates teada saada Google Street View. Tallinna kõrgeim looduslik tipp on tänavalt vaadates näiteks selline.

Heidame pilgu ka Tartu kõrgeimale kohale: Riia tänav 130a asub 80,8 meetri kõrgune parkimisplats ärikvartali majade vahel.

Muidugi leidub palju teisigi põnevaid punkte, sada kõige kõrgemat tippu laotuvad üle Tartu selliselt:

Kassitoomel asub aga huvitava haruldusena kõrgeim punkt hoopis oru põhjas, seega ei saa neid kohti alati tippudeks nimetada.

Tallinn 100 – juba testitud!

Tallinna kõrgemates punktides käis ära tuntud maailmarändur Tiit Riisalo ja leidis oma 160 km pikkusel matkal palju huvitavat. Lähemalt saab vaadata nii kirjeldusi kui ka pilte tema avalikust Facebooki postitusest:

Kui Tallinna kõrgeim punkt on küll endine prügimägi, siis teised asuvad enamasti üsna looduskaunites kohtades. TOP 25 seast võid leida isegi Tallinna kõrgeima saare – vihjeks on Harku mets.

Haanja 100 nõuab rohkem võhma

Eesti kõrgeimad mäed asuvad loomulikult Haanjas, kuuludes Rõuge valda. Kui tahad kogeda siinseid tippe, siis on vaja rohkem võhma; sealkandis tehakse isegi võistlusi kõige kõrgemate tippude vallutamises. Õnneks on paljud neist üsna lähestikku ja saab ette võtta korraliku tõusude-laskumistega matka.

Ortodont ja Regio sõber Triin Jagomägi käiski selle teekonna läbi koos poja ja kahe koeraga ning kirjeldab lähemalt oma avalikus Facebooki postituses:

Paarkümmend kõrgemat tippu Haanjas on läbi kõnnitavad nelja tunniga, kõik üsna hästi ligipääsetavad ja kenade looduslike maastikega paigad.

Kes on Lumeilves?

Põige ajalukku: 1998. aastal vallutas Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering kahe päevaga suuskadel Eesti 20 kõrgemat mäetippu. Seiklusest saab lähemalt lugeda siin ning sellest tekkis komme anda sama teekonna läbijatele lumeilvese aunimetus. LUMEILVESEKS kuulutatakse iga mees või naine, kes tõuseb talvel kas suuskadel või ilma kahe päevaga omal jõul kahekümne Eestimaa kõige kõrgema mäe otsa.

Mis on Highpointing?

Kõrgeimate tippude vallutamine on lausa omaette spordiala, mida kutsutakse Highpointinguks. Tipptegijate jaoks tähendab see rohkem maailma riikide kõrgeimate tippude vallutamist (USA-s ka osariikide kõrgeimates tippudes käimist), kuid meil siin väikeses Eestis, kui ka piirid on hetkel kinni, sobib väga hästi kas oma valla või linna kõrgeimate punktide läbimine. Kuna ohtlikke kuristikke ja järske kaljusid pole, siis on kõik enamasti peredega vallutatav vähemalt lihtsa maastiku poolest, ainukesteks suuremateks takistusteks võivad saada eravaldused ja liiga tihe võpsik.

Maakondade kõrgeimate tippude vallutamiseks on loodud ka Tipuvallutaja nimeline Geopeituse aare. geopeitus on mäng, kus otsitakse teiste peidetud päris või virtuaalset aaret, mille koordinaadid on ette antud või tuleb need ise leida. Tipuvallutaja on Eesti geopeituse virtuaalne aare, mille saab leituks lugeda, kui oled vallutanud mõne maakonna kõrgeima punkti. See on ajas muutuv aare, sest alates 2005. aastast, mil see Geopeituse aare loodi, on maa pinnareljeefi andmed aina enam täpsustunud ning sellega koos muutunud isegi kõrgeimad tipud.

Praegu on näiteks Harjumaa kõrgeim punkt ametlikel andmetel Kuusalu vallas Pala külas vaid mõne meetri kaugusel Harjumaa piirist Lääne-Virumaaga. Kõrgeimasse tippu pääseb Ohepalust oosiharja pidi põhja poole matkates. Koht on tähistatud sildiga.

Kuidas kõrgetesse paikadesse kohale jõuda?

Parim vahend tipu leidmiseks on muidugi GPS või mobiiliäpp. Kasuta samakõrgusjoonte järgi suurima kõrguse leidmiseks topokaarti. Regio kaardirakendusest saad salvestada omale koordinaadid ja edasi lasta juba seadmetel end kohale juhatada.

Muidugi on heaks abimeheks ka Regio teedeatlas, et lähimad teed tipuni kiiresti üles leida.

Saada meile oma retkemuljed!

Koostasime Eesti kõrgeimate punktide läbijatele veebivormi, kuhu saab kirja panna, mida võib kohata neis paikades ja mida põnevat veel meelde jäi. Lisada saab ka pildid ja teekonna. Vastanute vahel loosime igal esmaspäeval välja Regio atlase.

Saada oma andmed siit!

Kõik punktid on valitud Regio poolt kasutamiseks mittekommertslikel eesmärkidel ehk siis sobivad väga hästi oma puhkusenädala planeerimiseks. Samas peaks kohalejõudmisel arvestama liikumistakistuste ja -piirangutega, milleks võivad olla aiaga piiratud eramaad, muud suletud territooriumid, soine maastik, võsa ning praegusel ajal ka rahvarikkad kogunemised.


Kalamänguäpi uus versioon

Kalamäng on 2013. aastal loodud mobiilirakendus, kus saab hea ülevaate Eesti vetes elutsevatest kalaliikidest. Rakenduse on teinud kalanduse teabekeskus koostöös Mooncascade’i ja Regioga. Nüüd on kalamäng aga läbinud uuenduskuuri, tänu millele saab seda kasutada ka kõige uuemates nutiseadmetes. Äpp on sobilik nii lastele, täiskasvanutele kui ka kogenud kalameestele.
Autor: Tõnis Laugesaar
Jätka lugemist

Kuhu minna lastega, kui kodus istumisest on villand?

Eriolukorra piirangud muutuvad leebemaks, kuid kindlasti ei saa veel mõnda aega kõiki lasteatraktsioone kasutada. Siiski tuleb koos kevadega meile kätte aina rohkem vabadust ja nii ongi aeg võtta ette need kohad, kuhu saab juba lastega minna kõiki praeguseid liikumisreegleid järgides.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Uus lauamäng "Võidujooks viirusega"

Mängu mõtles välja Järveküla kooli 5.c klassi õpilane Johannes Pallo 2020. aasta aprillis tehnoloogiaõpetuse e-õppetööna. Sellest, kuidas idee sündis, räägib Johannes ise: Tehnoloogiaõpetuse õpetaja andis meile koroonakriisi ajal koduse konstrueerimisülesande: tee ise lauamäng. Mõtle mängule taustalugu, tee mänguvälja kujundus, meisterda nupud ja täring, pane kirja reeglid. Oluline on kasutada fantaasiat ja mitte kopeerida olemasolevat lauamängu.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Orienteerumiskaart kui abivahend looduses liikumisel

Kui kuuled kuskil sõna „orienteerumine“, siis võib-olla pelgad seda proovida, sest sul on kujunenud eelarvamus, et tegu on võsas ragistamise ja mudas müttamisega. Tegelikult orienteerud sa iga päev, ise seda endale teadvustamata. Orienteerumisoskusel on meie igapäevaelus oluline roll, et jõuda punktist A punkti B. Selleks tuleb ümbritsevas ruumis langetada otsus, millist teed pidi sa sihtkohta kavatsed jõuda. Omaette teema on, kas sa jõuad ka plaanitult kohale. Autoga sõites ja GPSi kasutades teeb enamasti selle otsuse sinu eest teekonna planeerija, aga kui plaanid minna loodusesse matkama, siis on ainukeseks abivahendiks kaart paberil või telefonis. Nii et orienteerumine ei ole pelgalt spordiala, vaid osa igapäevaelust.
Autor: Tõnis Laugesaar
Jätka lugemist

Kaardikasutaja arvustus: paberkaardid ja teedeatlased

Regio kaartide kasutaja muljetab oma blogis paberkaartidest ja teedeatlastest.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Maiasmoka atlas nüüd müügil e-raamatuna

MAIASMOKA ATLAS, Regio kaardimeistrite poolt loodud üks eriti magus teos on nüüd poodides müügil e-raamatuna ja paberversioon on saadaval eriti soodsa hinnaga.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Kuidas leida endale põnev sihtkoht, kuhu eriolukorras kontaktivabalt minna?

Sihtkohti looduses soovitada on praegu raske. Iga kindel paik või geograafiline koordinaat võib tuua kokku uue rahvakogunemise, mida tuleb vältida. Lihtsalt metsa minna on pikalt kodus istunutel küll esialgu põnev, aga kui tahaks järgmine kord midagi põnevamat ja kindla eesmärgiga näha? Siin on mõned allikad, kust otsida omale sobivaid huvitavaid paiku avastamiseks.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Algas kevadine pokurahva loendus

Aprilli algusest kuni 17. maini toimub suur üle-eestiline pokurahva loendus. Teist aastat järjest kutsub Pokumaa üles looduses liikuvaid inimesi pilku teritama, pokusid otsima ning sellest teistelegi teada andma. Pokud saab kaardile kanda tänu Regio kaardimeistritele, alustamiseks tuleb minna Pokuloenduse veebilehele ja järgida sealseid juhiseid. Veebilehele liikumiseks kliki alloleval pildil.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Eriolukorras välja loodusesse - aga kuhu ja kuidas?

Praegu on vaatamata eriolukorrale veel loodusesse minek lubatud, kui seda tehakse mõistlikult. Ka metsas kehtivad kõik reeglid kontaktide vältimiseks, tuleb hoida vahemaad ja liikuda mitte rohkem kui kahekesi või ainult pere seltsis. Paljude jaoks on metsas käimine aga saanud uueks harjumuseks, sest aega on rohkem ja päevade kaupa nelja seina vahel istumine võib meeleolule halvasti mõjuda. Väljas on päike, soe ja mõnus, miks mitte siis vähemalt kord nädalas või tihedamini välja sõita? Peaasi, et leiad sellise koha, kus pole rahvamasse ja oskad pärast turvaliselt tagasi koju ka tulla.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Kas ma vajan eraldi GPS-seadet, kui mul on nutitelefon?

See sõltub... Enamus nutitelefone on praegusel ajal tõepoolest varustatud GPS-vastuvõtjaga ja lihtsamad ülesanded lahendab see kooslus päris edukalt. Samas, nagu teada on, kui üks seade teeb paljusid asju, siis ei tee ta neist ühtegi väga hästi. Näiteks nutitelefoniga saab teha päris korralikke pilte, mis amatööri täiesti rahuldavad, aga profifotograafid kasutavad ikkagi fotokaameraid.
Autor: Enn Veenpere
Jätka lugemist

Regio OÜ Riia 35 Tartu 50410 Tel: 731 0122 ​regio@regio.ee

Värskemad

Teemad

Autorid

Arhiiv