Regio - kaardid ja ruumiandmed

Meie missioon on, et kaartide ja ruumiandmete tark kasutamine oleks iseenesestmõistetav elu osa, mis avardab mõtlemist ja maailmatunnetamist.

Regio - kaardid ja geoinfosüsteemid

Ekspeditsioon Läti kõrgematele tippudele

Ekspeditsioon Läti kõrgematele tippudele

Meeskond: Triin ja Kaarel Jagomägi ning siberi haskid Alfi ja Zaffi oma lemmikmäel - Bākūžu kalns

Pärast Haanjas vallutatud 100 tippu hakkas meil peas idanema mõte külastada naabrite mäetippe. Tegutsema pani aga oodatust varem hoopis muu põhjus.

Nimelt saabusime Slovakkiast purilennuvõistlustelt ja meie pere mäetipueksperdi Kaarli soovi arvestades liikusime Leedust Lätti sellist trajektoori mööda, et Gaizinkalns jääks tee peale. Sinna jõudmiseks tuli meil läbida päris hea hulk kilomeetreid trepis kruusateid automaja ja sõiduautoga, mille taga järelkärus purilennuk. Gaizinkalnsile lähenesime pika käru pärast suusakeskuse poolt, mis asub põhjanõlval, aga sinna saab ka idast ja siis satud eraldi parklasse, mis on mõeldud ainult mäe imetlejatele.

Mägi ise näeb välja nagu kahe küüruga kaamel. Suusakeskuse põhinõlvalt avanevad ilusad vaated. Tipuni saab sealt liikuda mööda heinamaad, kuhu ulatuvad puudest vabastatud suusarajad ja kus saab ka natuke ümbrust vaadata. Tipp on suhteliselt lame ja lai ning väga palju sealt näha ei ole. Infotahvlilt on tore lugeda kahe Eestiga seotud teadlase, Friedrich Georg Wilhelm Struve ja Carl Friedrich Tenner'i ning Struve meridiaanikaar'e „Gaissa-kalnsi“ punkti kohta.

Läti kõrgeim punkt võetud, ostsime suusakeskuse kohvikust jäätist ja asusime Eesti poole teele. Olime aga juba tükk maad sõitnud, kui selgus, et Kaarel unustas oma telefoni kohvikusse.

Poola läbimise pärast jäime eneseisolatsiooni, seega hakkasime kiiresti teistegi tippude kohta infot otsima. Tunnistan ausalt, et head reljeefiga kaarti ma üles ei leidnudki. Kõige informatiivsem oli kaart lehel https://peakery.com – printisin selle välja ja kleepisin endale kokku ka ekspeditsioonikaardi. Telefonis oli mul LVM Geo rakendus, mis aitas määrata oma asukohta tipu suhtes. Nii et tuli kohale minna ja vaadata seal, kuidas ja kust tipu poole sammuma hakata.

Olime ennast küll ette valmistanud rohkemate tippude vallutamiseks, aga jõudsime võtta järgmised: Bolēnu kalns 282,5m, Abrienas kalns 287,3m, Gožu kalns 270m, Dravēnu kalns 283m, Sirdskalns 296,8m, Kaļvu kalns 274,5m, Boķu kalns 276,8m, Ķelēnu kalns 283,4m, Svētais kalns 259,5m, Laktas kalns 250,4m, Egļu kalns 267,5m, Bākūžu kalns 272,4m, Ādmiņu kalns 269,5m ja juba mainitud Gaiziņkalns 311,9m.

Tipud asuvad üksteisest kaugemal kui Haanjas. Tegime kuni kolm tippu korraga ja siis pidime natuke jälle autoga sõitma. Tuleb arvestada, et tegu on põhiliselt kruusateedega. Inimesi me peaaegu ei näinudki, küll aga palju lehmi. Kuna piirkonnas on mitu suusakeskust, siis arvatavasti on siin talvel vilgas elu, ent meie reisi ajal polnud neis ilusates majades hingelistki (https://www.viesurakalns.lv/). Nägime ka päris mitut kenasti korda tehtud vana maja. Üks neist tundus olevat külalistemaja: https://www.viesurakalns.lv/guest-house. Majutusasutusena (http://gaizinstars.lv/) tundus olevat korda tehtud üks vana koolimaja, mille parklast asutasimegi ennast Abrienas'e mäele. Maja juures polnud mingit liikumist peale aknal oleva perenaise ja hoovis jooksvate koerte.

Kolmel mäel jäi tipust natuke puudu, sest kaks neist oli elektrikarjusega piiratud (Laktas kalns, Bolēnu kalns) ja lehmade valve all ning ühe juures (Ķelēnu kalns) olid nii karmid keelumärgid, et pöörasime otsa ringi.

Kaarli ja minu lemmikmäeks osutus Bākūžu kalns selle ilusa vaate pärast. Sirdskalns'i, Läti kõrguselt teise mäe nõlval vaatega orule paikneb väga korralik loomade pildistamise ja vaatlemise torn. Võti on ukse ees ja sees on ka mõned fliisid. All orus on loomade söödaplats, meie saabudes askeldas seal ringi ka kolm sookurge.

Võileib tuleb endal kaasa võtta, sest ühtegi töötavat söögikohta me augusti laupäeval lähedusest ei leidnud. Isegi Gaizinkalnsi suusakeskuse kohvik oli kinni, aga telefoni saime kätte. Tagasiteel tegime söögipausi Vecpiebalgas restoranis Ūdensroze

Päris tore seiklus oli, soovitan teilegi!

Sügisel aga jätkame järgmiste Eesti tippudega.

Vaade Gaizinkalnsile ja suusakeskusele Viešūra mäel Vaade Gaizinkalnsile ja suusakeskusele Viešūra mäel

Metsloomade söödaplats Sirdskalnsi nõlval. Vaade vaatlustorni jalamilt Metsloomade söödaplats Sirdskalnsi nõlval. Vaade vaatlustorni jalamilt

Dravēnu kalns Dravēnu kalns

Kaļvu kalns Kaļvu kalns

Perereis Kuramaa ja Semigallia mõisaid avastama, abiks Regio Läti mõisate ja losside kaart

Põhja-Lätis ja Riias on käinud kõik eestlased. Ajaloost teame, et 1917. aastani oli Lõuna-Eesti pealinn Riias, aga Riiast läände jääv Kuramaa on meie jaoks oluliselt ähmasem piirkond. Ollakse ehk kuulnud liivlastest, kes seal elasid, ja Kuramaa hertsogiriigist, mil kunagi hallil ajal olid kolooniateks Trinidadi saar Kariibi meres ja Guinea jõe suue Aafrikas.
Autor: Hannes Vallikivi
Jätka lugemist

Maismaarotina lõunasse ehk Lätti ja Leetu sisemaad pidi

Kui eelmine kord oli blogis juttu Läti ja Leedu ranniku avastamisest, siis nüüd kulgeme lõunasse merest kauge kaarega eemal. Sisemaad pidi võib muidugi oma Baltimaade turneelt tagasi tulla ka juhul, kui kaugele lõunasse on mereäärset teed mööda kohale mindud – siis tuleb see teekond siin lihtsalt teistpidi lahti harutada ja alustada Leedust.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Mööda rannikut Lätti ja Leetu

Koroonajärgses maailmas on praegu kõige turvalisem külla minna lõunanaabritele. Kui hakata liikuma lõunasse mööda rannikut, siis Lätist ja Leedust jätkub kasvõi terve puhkuse sisustamiseks.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Matka Eestis – selle suve parim valik! Nüüd on rännakute planeerimiseks olemas ka reisijuht.

Palmisaarele on sel suvel ja ilmselt ka sügisel kohati üsna keeruline jõuda. Peame oma puhkusereisid koomale tõmbama või ümber planeerima ja see on parim aeg avastada jälle Eestimaad. Kodumaised matkarajad on kõndimist väärt ja sel suvel on abiks ka täiesti uus Regio reisijuht „Matkame Eestis”.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Kalamänguäpi uus versioon

Kalamäng on 2013. aastal loodud mobiilirakendus, kus saab hea ülevaate Eesti vetes elutsevatest kalaliikidest. Rakenduse on teinud kalanduse teabekeskus koostöös Mooncascade’i ja Regioga. Nüüd on kalamäng aga läbinud uuenduskuuri, tänu millele saab seda kasutada ka kõige uuemates nutiseadmetes. Äpp on sobilik nii lastele, täiskasvanutele kui ka kogenud kalameestele.
Autor: Tõnis Laugesaar
Jätka lugemist

Kuhu minna lastega, kui kodus istumisest on villand?

Eriolukorra piirangud muutuvad leebemaks, kuid kindlasti ei saa veel mõnda aega kõiki lasteatraktsioone kasutada. Siiski tuleb koos kevadega meile kätte aina rohkem vabadust ja nii ongi aeg võtta ette need kohad, kuhu saab juba lastega minna kõiki praeguseid liikumisreegleid järgides.
Autor: Kaido Einama
Jätka lugemist

Uus lauamäng "Võidujooks viirusega"

Mängu mõtles välja Järveküla kooli 5.c klassi õpilane Johannes Pallo 2020. aasta aprillis tehnoloogiaõpetuse e-õppetööna. Sellest, kuidas idee sündis, räägib Johannes ise: Tehnoloogiaõpetuse õpetaja andis meile koroonakriisi ajal koduse konstrueerimisülesande: tee ise lauamäng. Mõtle mängule taustalugu, tee mänguvälja kujundus, meisterda nupud ja täring, pane kirja reeglid. Oluline on kasutada fantaasiat ja mitte kopeerida olemasolevat lauamängu.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Orienteerumiskaart kui abivahend looduses liikumisel

Kui kuuled kuskil sõna „orienteerumine“, siis võib-olla pelgad seda proovida, sest sul on kujunenud eelarvamus, et tegu on võsas ragistamise ja mudas müttamisega. Tegelikult orienteerud sa iga päev, ise seda endale teadvustamata. Orienteerumisoskusel on meie igapäevaelus oluline roll, et jõuda punktist A punkti B. Selleks tuleb ümbritsevas ruumis langetada otsus, millist teed pidi sa sihtkohta kavatsed jõuda. Omaette teema on, kas sa jõuad ka plaanitult kohale. Autoga sõites ja GPSi kasutades teeb enamasti selle otsuse sinu eest teekonna planeerija, aga kui plaanid minna loodusesse matkama, siis on ainukeseks abivahendiks kaart paberil või telefonis. Nii et orienteerumine ei ole pelgalt spordiala, vaid osa igapäevaelust.
Autor: Tõnis Laugesaar
Jätka lugemist

Kaardikasutaja arvustus: paberkaardid ja teedeatlased

Regio kaartide kasutaja muljetab oma blogis paberkaartidest ja teedeatlastest.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Maiasmoka atlas nüüd müügil e-raamatuna

MAIASMOKA ATLAS, Regio kaardimeistrite poolt loodud üks eriti magus teos on nüüd poodides müügil e-raamatuna ja paberversioon on saadaval eriti soodsa hinnaga.
Autor: Regio
Jätka lugemist

Regio OÜ Riia 35 Tartu 50410 Tel: 731 0122 ​regio@regio.ee

Värskemad

Teemad

Autorid

Arhiiv