Meeskond: Triin ja Kaarel Jagomägi ning siberi haskid Alfi ja Zaffi oma
lemmikmäel - Bākūžu kalns
Põhja-Lätis ja Riias on käinud kõik eestlased. Ajaloost teame, et 1917. aastani
oli Lõuna-Eesti pealinn Riias, aga Riiast läände jääv Kuramaa on meie jaoks
oluliselt ähmasem piirkond. Ollakse ehk kuulnud liivlastest, kes seal elasid,
ja Kuramaa hertsogiriigist, mil kunagi hallil ajal olid kolooniateks Trinidadi
saar Kariibi meres ja Guinea jõe suue Aafrikas.
Kui eelmine kord oli blogis juttu Läti ja Leedu ranniku avastamisest, siis nüüd kulgeme lõunasse merest kauge kaarega eemal. Sisemaad pidi
võib muidugi oma Baltimaade turneelt tagasi tulla ka juhul, kui kaugele
lõunasse on mereäärset teed mööda kohale mindud – siis tuleb see teekond siin
lihtsalt teistpidi lahti harutada ja alustada Leedust.
Koroonajärgses maailmas on praegu kõige turvalisem külla minna lõunanaabritele. Kui hakata liikuma lõunasse mööda rannikut, siis Lätist ja Leedust jätkub kasvõi terve puhkuse sisustamiseks.
Palmisaarele on sel suvel ja ilmselt ka sügisel kohati üsna keeruline jõuda. Peame oma puhkusereisid koomale tõmbama või ümber planeerima ja see on parim aeg avastada jälle Eestimaad. Kodumaised matkarajad on kõndimist väärt ja sel suvel on abiks ka täiesti uus Regio reisijuht „Matkame Eestis”.
Kalamäng on 2013. aastal loodud mobiilirakendus, kus saab hea ülevaate Eesti vetes elutsevatest kalaliikidest. Rakenduse on teinud kalanduse teabekeskus koostöös Mooncascade’i ja Regioga. Nüüd on kalamäng aga läbinud uuenduskuuri, tänu millele saab seda kasutada ka kõige uuemates nutiseadmetes. Äpp on sobilik nii lastele, täiskasvanutele kui ka kogenud kalameestele.
Eriolukorra piirangud muutuvad leebemaks, kuid kindlasti ei saa veel mõnda aega kõiki lasteatraktsioone kasutada. Siiski tuleb koos kevadega meile kätte aina rohkem vabadust ja nii ongi aeg võtta ette need kohad, kuhu saab juba lastega minna kõiki praeguseid liikumisreegleid järgides.
Mängu mõtles välja Järveküla kooli 5.c klassi õpilane
Johannes Pallo 2020. aasta aprillis tehnoloogiaõpetuse e-õppetööna. Sellest, kuidas idee sündis, räägib Johannes ise:
Tehnoloogiaõpetuse õpetaja andis meile koroonakriisi ajal koduse
konstrueerimisülesande: tee ise lauamäng. Mõtle mängule taustalugu, tee
mänguvälja kujundus, meisterda nupud ja täring, pane kirja reeglid. Oluline on
kasutada fantaasiat ja mitte kopeerida olemasolevat lauamängu.
Kui kuuled kuskil sõna „orienteerumine“, siis võib-olla pelgad seda proovida, sest sul on kujunenud eelarvamus, et tegu on võsas ragistamise ja mudas müttamisega. Tegelikult orienteerud sa iga päev, ise seda endale teadvustamata. Orienteerumisoskusel on meie igapäevaelus oluline roll, et jõuda punktist A punkti B. Selleks tuleb ümbritsevas ruumis langetada otsus, millist teed pidi sa sihtkohta kavatsed jõuda. Omaette teema on, kas sa jõuad ka plaanitult kohale. Autoga sõites ja GPSi kasutades teeb enamasti selle otsuse sinu eest teekonna planeerija, aga kui plaanid minna loodusesse matkama, siis on ainukeseks abivahendiks kaart paberil või telefonis. Nii et orienteerumine ei ole pelgalt spordiala, vaid osa igapäevaelust.
Regio kaartide kasutaja muljetab oma blogis paberkaartidest ja teedeatlastest.
