Kuidas naviseade teid tavaliselt juhendab? Kuidagi umbes nii: “200 meetri pärast pööra paremale, 300 meetri pärast pööra paremale, 50 meetri pärast jõuad sihtpunkti vasakul”. Aga võib-olla oleks parem nii: “200 meetri pärast pööra ümber tehasehoone nurga paremale, kui oled möödunud punasest vaskkupliga kirikuhoonest vasakul, pööra esimesest tänavast paremale ja 50 meetri järel jõuad parklasse vasakul” vms. Kas oleks lihtsam orienteeruda?
Navteq tahabki tuua sellise inimliku teejuhatamise ka oma kaardiandmetesse ja sealt navidesse, nimetades seda Natural Guidance. Esialgu on selline info olemas 8 maailma linna kohta (Berliin, Chicago, Delhi, London, Los Angeles, New York, München ja Pariis), aga andmeid kogutakse pidevalt lisaks. Vt. Navteqi pressiteadet
Navteq uuematest suundadest rääkis möödunud aastal Nokia eventi raames ka NAVTEQi CEO Larry Kaplan.
Eelmisel nädalal pakkusime lugemiseks S. Jonesi artiklit Introduction to Road Data Directions Magazines, kus ta kirjutas sellest, milliseid andmeid vajavad navid et sihtkohta juhatada. Nüüdseks on ilmunud teine osa sellest kirjutisest. Tasub lugeda.
Geopeituse mängimiseks on loodud ridamisi nutitelefonidele mõeldud rakendusi. Nii pakub geocahing.com jt. neid iPhone, Androidi, Windows Mobile jt. opsüsteemide jaoks. Võiks ju tunduda et see on väga tore, sest nii saavad palju enamad huvilised mänguga liituda, samas spetsiaalset GPS-seadet omamata. Paraku on see kaasa toonud ka probleeme ja teema on tõusnud päevakorda geocashing.com foorumis. Miks?
Nutitelefonidesse sisse ehitatud GPS-id ei saa kuidagi olla sama võimekad kui spetsiaalselt selleks mõeldud seadmed. Ruumi säästmise nimel tuleb tahes või tahtmata teha mööndusi antenni suuruse jm. osas. Seega pole ime kui (eriti metsastel-mägistel aladel) on aardeotsijatel tõsiseid raskusi aarde lähedussegi jõudmisel. See et nende seadmed vihma ja põrutust ei kannata on muidugi juba nende enda mure 
Hoopis hullem on see, et sageli üritatakse juba aardeid ka peita mitte korraliku käsi-GPSi vaid iPhone või mõne muu sellise riistapuu abiga. Samas ei võimalda ka geocaching.com-i oma aplikatsioon isegi mitte keskmistamist, mis täpsemate koordinaatide saamiseks hädavajalik. Nii võivadki aarde koordinaadid tegelikest erineda sedavõrd, et hakkavad juba lausa ümbritsevate elanike elu häirima. Omamoodi õudust äratav pilt tõesti – hulk nutitelefonidega kimpus otsijaid ringi kondamas ja otsimas samamoodi peidetud aaret võib-olla isegi kümneid või sadu meetreid eemal selle tegelikust asukohast
Natuke liialdatud, kuid samas oma tõde on sellises zombifilmi laadses nägemuses vast siiski.
Garmini ja Asuse suurtes sünnitusvaludes sündinud Nüvifone senised mudelid pole just eriti kiita saanud. Nüüd on siis esimene läbinisti positiivne vastukaja CNET-i poolt antud androidiga mudelile A50, mis on saadaval USA T-Mobile klientidele Garminfone nime all. Hea hinnangu on see saanud nii välimuse kui ka kasutatavuse poole pealt (navigeerimine, telefon jm.)
Garmin kuulutaski välja uue käsi-Gpside seeria GPSMAP 62.
Mootorrattal kasutamiseks peab naviseade olema vee-, põrutus- ja vibratsioonikindel. Hädapärast sobivad selleks ka käsi-GPSid, aga mugavamad on spetsiaalselt mootorrattasõiduks valmistatud seadmed.
Eestis kasutatakse mootorratastel enamasti kas TomTomi või Garmini seadmeid, kuid veekindluse poolest tuleb kõne alla ka Beckeri mudel Traffic Assist Z100 Crocodile.
TomTomi motosõbralik mudel kannab nime Rider. TomTomi esindaja Eestis on Alfa GPS OÜ.
Garmini motonavide valikust on hetkel saadaval mudelid Zümo 220, 550 ja 660. Veekindluse poolest sobib kasutada ka universaalne navi Nüvi 550 või merele mõeldud GPSMAP 620. Lisavarustusest on saadaval erinevate tootjate (Touratech, RAM jt.) hoidikuid, käed-vabad seadmeid (Cardo Scala Rider jt.) jms. Kaardimaterjaliks on Garmini seadmetes kasutatavad nii Regio Baltikumi, Eesti teede ja topo versioonid.
Beckeri seadmele leiab ka vajaliku hoidiku – näiteks Touratechi valikust.
Unustatud pole ka jalgrattureid. Näiteks on Garmini valikus rida seadmeid, mis on otseselt neile suunatud (Edge seeria seadmed). Neid on kasutanud ja kiitnud ka Eesti profiratturid.
Regios on kogemus Garmin ZÜMO 550 kasutamisest Eesti teede ja Baltikumi kaardiga. Kindlasti on parem sõitu planeerida uue paberkaardi pealt ning siis teekond MapSourci abil või teepunkte sisse toksides GPSi salvestada. Zümo eeliseks on hästi läbimõeldud kasutusloogika. Nupuvajutused saab ka kinnastega teha. Hoidiku kinnitus peab hästi vastu ka kruusateel ja mitme aasta jooksul pole probleeme tekkinud. Kindlasti oleks parem kasutada suurema ekraaniga seadet, sest mootori vibratsioon teeb niigi väikse (3,5“) ekraani lugemise raskemaks
Juba kolmandat aastat toimub Eestis heategevuslik moto-sõit: www.kuningasarthur.ee
Regio koostab nende sõitude marsruudi ja näitab teed!