Regio naviblogi

Tuli kurb klient ja kurtis, et Nüvi 1350 ekraan on “paigast ära” ja ei saa hästi enam +/- nuppe vajutada.

Õnneks on lahendus lihtne. Sisse lülitamise ajal vasakut ülemist ekraaninurka hoides jõuab otse kalibreerimise funktsioonini. Pärast stylusega punktide vajutamist on kõik jälle nii nagu peab.

Püüame siia postitada  lühikesi nõuandeid nö. “elust enesest”, nagu need kasutajatel tekivad.

Helistas sõidul olev Nüvi 250 kasutaja ja kurtis et ei saa seadmesse uut sihtpunkti sisestada, sest seade ütleb jätkuvalt “Teepunktide mälu täis”. Usinal kasutamisel võib seda juhtuda. Nagu ikka, oli sellelgi hädalisel veel kiire ka.

Suhteliselt julm, aga mõjuv rohi sellise mure vastu on teha Nüvile tehase seadete taastamine. Selleks tuleb Nüvi korraks välja lülitada ja uuesti sisse, hoides sõrme samal ajal ekraani paremal alumisel nurgal. Hetke pärast küsitakse, kas tõesti soovitakse kustutada kasutaja andmed. Pole midagi teha, tuleb sellega leppida ja kasutaja eelistused, hiljuti valitud punktid jms. tõesti kaovad, aga vähemalt on võimalik seadmega edasi navigeerida. Paraku tuleb ka keele, mõõtuühikute jms. valikud samuti uuesti teha ja lasta seadmel satelliitidega ühendust saada, mis nagu seadme esimesel sisselülitamiselgi võtab veidi kauem aega kui tavaliselt.

Osadel Nüvidel võib sama funktsioon olla seotud ka ülemise vasaku ekraaninurgaga, aga toimib analoogselt.

Riistvara osas on navide valik samuti kirju ja uusi mudeleid lisandub pidevalt.

Milliseid omadusi tasuks siin eelkõige arvestada? Üks tähtsamaid parameetreid on ekraani suurus. Kui sõiduautosse võib soovitada ekraani 3,5-4,3″, siis veoutosse või bussi tasuks vaadata juba 5-7″. On ka suurema ekraaniga isendeid, kuid navigatsiooni osas ei anna need eriti midagi juurde. Samas, kui valik käib näiteks 3,5″ ja 4,3″ ekraaniga mudelite vahel, siis soovitame valida veidi suurem, sest lisaks makstud kroonid tasuvad end ära parema nähtavusega. Kindlasti on oluline pildi kvaliteet ja selle nähtavus ka eredas päikesevalguses, et ekraan oleks ilma segavate peegeldusteta.

Jälgida tasuks, et aknakinnitus (või mõnedel juhtudel kinnitus armatuurlauale) oleks käepäraselt reguleeritav, kinnituks hästi ja sõidul liigselt ei vibreeriks. Seade peaks olema hoidikust kergesti eemaldatav ja kotti/taskusse pistetav. Nähtaval kohal naviseade on vargapoistele mõjus magnet! Osad naviseadmed jätavad hoidikust eemaldamisel meelde ka sõiduki viimase asukoha. See võib suurtes parklates abiks olla, rääkimata sellest, kui näiteks metsa seenele minnes unustate auto asukoha salvestada. On olemas ka nn. “beanbagi” variante hoidikutest, mida polegi vaja kinnitada, vaid need asetatakse sobivasse kohta armatuurlaual.

Kaarti näidata, lihtsamat teekonda moodustada ja tavalisi hääljuhiseid anda oskab iga autonaviseade. Samas võib olla erinevatel mudelitel lisavõimalusi, mille vajalikkust tuleks siis võrrelda rahakoti paksusega:

• Liiklusinfo vastuvõtja. Hetkel Baltikumis veel ei tööta, küll aga paljudes teistes riikides Poolast lääne-pool. Mõnedes riikides on see tasuline, mõnedes tasuta teenus, ja vastavalt seadmele võib see olla kas hinna sees või mitte. Praktika näitab et sellisest infost võib kasu olla ja võimalus kiiresti alternatiivset teekonda valida aitab vahel hulga aega kokku hoida.
• 3D hooned ja 3D reljeef, mille kuvamise võimalus oli hiljuti veel moeasi, nüüdseks juba üsna levinud nähtus. Iseasi, kas seda liigitada vajalike või rohkem kellade-ja-vilede kategooriasse. Kui on aega ja võimalust, siis tasub võrrelda sarnast toodet ka ilma 3D reljeefita. Tihti teeb 3D reljeef kaardikuvamise seadmes oluliselt aeglasemaks. Õnneks saab seda enamasti välja lülitada.
• Mitmest punktist koosneva teekonna optimeerimine. Nii imelik kui see ka pole, kaugeltki mitte kõik navid seda hetkel veel teha ei oska.
• Sinihammas navi ja mobiili ühendamiseks. Lisaks handsfreele võimaldab sageli ka huviväärsuste juures olevatele numbritele kõnet teha – näteks uurida, kas hotellis on vabu kohti vms.
• FM-transmitter võimaldab heli (sh. hääljuhiseid) suunata autoraadiole. Intelligentsemad süsteemid suudavad hääljuhiste ajaks ka muud helid vaikseks sundida. Enamusel autonavidest on ka mp3 (vahel ka audiraamatute) kuulamise võimalus, aga see ei oma navigatsiooniga küll mingit seost, samuti nagu pildi- või videomängija võimalus. Erandiks on viimasel juhul küll pildini navigeerimise võimalus.
• Enamus autonavisid võimaldab kasutada teekondade eelistuse või vältimise seadeid, st. valida saab näiteks pinnasteede, maksuliste teede, suletud teelõikude vms. vältimist või eelistatud teid.
• Navid võivad kuvada lubatud liikumiskiirust ja hoiatada kiiruseületamise eest, sõltuvalt sellest, kas  info on kasutatavale kaardile lisatud või mitte, õige ja parimal juhul ka aasta-, päeva- ja kellaajale vastav.
• Nüüd oskab juba enamus navisid püüdlikult tänavanimesid hääldada, küll mitte kõigis keeltes. Kui sellest muud abi pole, siis vähemalt saab Eestis sellise funktsooniga vahel naljagi. On ka navisid, mis kuuletuvad häälkäsklustele, paraku mitte eesti keeles.
• Üsna palju abi võib olla sellest, kui navi oskab enne pöördeid näidata suundi sõiduradadelt (lane assist), aga seegi sõltub kaardist – vastavat infot kuvatakse vaid siis, kui see on kaardiandmetele lisatud.
• Veondusega tegelevatele firmadele on kindlasti abiks spetsiaalselt suurtele sõidukitele mõeldud navid – vastavalt kaardile võidakse saada infot näiteks teel ette tulevate kõrguse-, kaalu vm. piirangutega alade vms. kohta. Firmadele võib olla oluline ka fleet managementi (näit. Garmin ja TomTom Work)  ja kasutajakihtide lisamise võimalus (viimast hetkel vaid Garminile).
• Omadusi, mille järgi valikuid teha, on kindlasti veelgi – koordinaatide sisestamise võimalus; merekaartide tugi; ecoRoute (Garmin) või muud analoogsed kütuse ja keskkonnasäästmisele orienteeritud lisad;  teekondade salvestamise võimalus;  XM Navtraffic või MSN Direct ühilduvus (USA) jpm.

1. Esimene valik tuleks teha selle järgi, kus kavatsetakse naviga kõige rohkem sõitma hakata ja kas selle piirkonna kohta on piisvalt häid kaarte just sellele seadmele?

2. Seejärel võrrelda valitud firma pakutavaid mudeleid. Enamus navitootjatest pakub võimalust veebis erinevate mudelite võrdlemiseks. Kõige lihtsam on kasutada tabelit, kus „linnukesega“ on iga seadme järel tähistatud olemasolevad funktsioonid. Seega on ilmselt mõistlik kodus suurem eeltöö ära teha ja seejärel kasutada võimalust konkreetse(te) tootjate(te) mudeleid esinduses vaadata ja praktiliselt proovida ning küsida müüja käest, kuidas üks või teine seadme funktsioon teie kasutusvõtmes kõige sobivam (vajalikum) on.

3. Kui sobivate tehniliste omadustega seade valitud, jääb otsustada hinna järgi, kas hakata kaupmehega ostust rääkima, või minna kohe tagasi punkt 2 või punkt 1 juurde.

Omaette teema on nö. online navigaatorid nagu näiteks TomTomil või Garminil, aga sellest juba edapidi.

Autonavide osas on valik võrreldes käsi-GPSidega Eestiski avaram. Kõige tuntumad on endiselt muidugi Garmini ja TomTomi PND-d (Portable Navigation Device). Maaletoojad vastavalt Jakari Marine OÜ ja Alfa GPS OÜ. Peale selle on veel valikuid, millel kohalik kaart olemas. Levinumatest võib nimetada Bekcerit (Harman), Prestigiot, Miot (Mitac), Navigoni, GoCleveri ja lisaks veel vähemal määral Navio, ACME, Sony jt. tootjate navisid. Kuidas siis ikkagi selles tootjate ja mudelite virvarris orienteeruda ja õigem valik teha? Hind on kõigil PND-del viimasel ajal kukkunud (lihtsamat autonavi-seadet pole võimatu  isegi veidi alla 1000 krooniga kätte saada). Ilmselt tuleb eelnevalt hästi läbi mõelda, kus ja kuidas me tulevikus seadet kasutada tahame ja milliseid lisavõimalusi vajame.

Kui käsi-GPSidest rääkides võib mõte olla isegi seadmetel, millel kaarti pole, siis autonavide puhul on eelkõige oluline just korralik ja täpselt juhendav kaart meile vajaliku piirkonna kohta. Vastasel juhul on mõistlikum juba paberkaardiga ringi sõita – säästad närve ja näed suuremat pilti :) Seega tuleks eelkõige uurida, milliseid kaarte seadmesse on laetud, milliseid on võimalik vajadusel juurde hankida ja kuidas on lood kaardiuuendustega.

Kui vajame autonavi juhendamist ka Eestis (Baltikumis), siis hetkel on konkurentsitult kõige detailsemad ja värskemad kaardid saadaval Garmini seadmete jaoks. S.h. Regio pakub selleks otstarbeks Eesti teede ja Baltikumi teede kaarte. Järgmisena võib nimetada Ungari firma Nav N Go tarkvara iGo versioone kasutavaid seadmeid. Seda lahendust võib leida paljude tootjate PND-des, tuntumatest näiteks Clarion, Blaupunkt, Nextar, Prestigio, Navon, LG, MyGuide jt. Tänu Regio koostööle Nav N Go ja kaarditootja Top-Mapiga on detailsed Baltikumi andmed jõudnud juba paljudesse meilgi müügil olevatesse seadmetesse. Kindlaks saab seda teha minnes seadme menüüst autoriõiguste loetelus vastavate kaartide infoni. Seal on Regio andmetest valmistatud kaardid vastavalt märgitud. iGo baasil lahendused on üsna kasutajasõbralikud ja kenad, aga päris sellist detailsust nagu näiteks Garmini Eesti teede kaardil (hooned, sood, talukohad, väikekohad jms.) kaardil siiski pole. 

Loomulikult võib naviseadet vaja olla ka mujal maailmas liikumiseks ja seettõttu on oluline kui hea on seadmesse eellaetud kaart ja kas sihtriigi kohta on vajadusel võimalik lisakaarte juurde hankida. Enamuses seadmetes on kasutusel kahe suurema kaarditootja – Navteqi (Nokia) ja Tele Atlase (TomTom) kaardid. Mõlemad ostavad kaardiandmeid ka kohalikelt kaarditootjatelt. Nii on Baltikumi andmed osalt pärit Regiolt (Tele Atlasel 0saliselt ka EOMAPilt), aga kuna mõlemad tegelevad eelkõige suurte alade katmisega, siis kogu olemasolevat infot nad ei osta ja andmeuuendusi tehakse suhteliselt harva. Sellepärast ongi eellaetud kaardid vähem detailsed ja põhjalikke muudatusi tehakse harvem. Tele Atlase kaartidel on sageli kohalikke andmeid täiendatud nende endi poolt kogutud andmetega (eelkõige linnades ja suurematel teedel), mis tunduvad paraku vahel on veidi pealiskaudselt kogutud ja vigased. Viimasel ajal tundub Navteq mitmel põhjusel kiiremini arenevat, aga see piirkonniti erinev olla. Teatava pildi meile vajalike andmete täielikkusest ja kvaliteedist saab vastavate kaarditootjate veebikaartidest – vastavalt Tele Atlas ja Navteq.

Suuremad navitootjad pakuvad võimalust kaardiuuendusi osta kas veebist või SD-kaardil. Infot kaartide kohta saab vastava tootja veebilehelt – TomTom, Garmin, iGo baasil kaartidele Naviextras portaalist jne. Tingimused võivad olla erinevad, näiteks pakub Garmin eellaetud kaardile uuendust 2 kuu jooksul pärast seadme esimest sisselülitamist.

Juba seadme ostmisel tasub tutvuda seadmel kasutusel ja saada olevate kaartide kvaliteediga soovitud piirkondades ja uuenduste saamise võimalustega, sest tegelikut muutub olukord teedel väga kiiresti. Väga laias laastus öeldakse et 15% teedest muutub igal aastal, kuid mõnedes piirkondades võib see protsent ka oluliselt kõrgem olla. Kaarditootjad ja soliidsemad navitootjad on kasutajatele pakkunud ka erinevaid võimalusi kaardil leitud vigadest teada anda – Navteq, Tele Atlas, TomTom, Garmin, Top-Map ja mitmed teised tootjad on loonud selleks vastavad keskkonnad, mida tasub usinasti kasutada et kaardid tulevikus veel paremad oleksid.

Järgneb..

Nõuanneterubriiki kirjutades pidanuks nii või teisiti varsti  jõudma teemani sülearvutid + GPS, aga Digi märstinumbrit avades selgus, et Kaido Einama on selle töö juba suures osas ära teinud, kirjutades erinevatest tarkvaradest, mida GPS-iga koos kasutada saab – Autoroute, Regio CD Atlas, GPSU, Garmin Mobile PC jt. Isiklik eelistus nende hulgast kuulub kahtlemata viimasele nii funktsionaalsuse kui ka võimaluse poolest kasutada kõige värskemaid ja detailsemaid kaarte, sh. Eestis ja kogu Baltikumis. Samad kaardid, mis on kasutatavad Garmini navides on kättesaadavad ka Mobile PC jaoks. See lahendus ei pruugi kokkuvõttes olla kõige odavam, aga samas ilmselt saadaolevatest parim.

Mobile PC-d on saadaval mitmes versioonis, nii ilma GPSita kui ka koos sinihamba- või USB GPS-iga. Seejuures tasub meeles pidada et koos GPSidega müüdud tarkvara ei taha vabatahtlikult töötada koos mõne muu tootja GPSiga. Kui kellelgi on olemas mõni City Navigatori DVD, siis võib seal olla ka Mobile PC eelkäia – programm nimega nRoute. Ka seda on võimalik sülearvutil navigeerimiseks kasutada. Seega tasub enne ostma tormamist tutvuda erinevate võimalustega ja vaadata ka seda, mida kohalikel Garminimüüjatel (Jakari Marine ja garmin.ee) pakkuda on.

Samast Digi numbrist võib lugeda ka ülevaadet eestlaste viimase lemmiktelefonidest ja nende hulgas Digi hinnangul teisel kohal olevast Samsung B2100-st. Tegemist on tõepoolest ülivastupidava ja lollikindla telefoniga, mida julgeb ka metsa või rappa liikuma minnes taskusse panna. Kusjuures on see hoopis odavam kui karmidesse oludesse mõeldud Sonimi mudelid. Ainuke asi, mida selliselt välitelefonilt ootaks on ehk GPS-i kasutamise võimalus, mis kallimatel Sonimitel sisse ehitatud. Samas – kui üks telefon on varustatud sinihambaühendusega ja oskab lihtsamate javarakendustega hakkama saada, siis saab selle enamasti ka lihtsamaks naviseadmeks muuta, nii ka B2100. Netist otsides leiab kümneid javas naviprogramme. Enamus neist ühel või teisel põhjusel B2100-l kasutamiseks ei sobi, kahjuks ka MGMapsi baasil asjad (Nutiteq), millega Sonimid hakkama saavad. Õnneks on aga kasutatav TrekBuddy, millele on seejuures võimalik OpenStreetMapi ja mitmeid teisi kaarte alla laadida ning sobivaks kohendada. Juhendamisega on lugu küll keerulisem, aga sinihamba-GPSiga ühendatuna linnulennult teed näidata (näiteks soost välja juhatada) oskab selline lahendus vägagi edukalt. Seejuures tunneb TrekBuddy üllataval kombel ära ka Garmini BT GPSi, millega paljudel programmidel muidu suuri raskusi on.